Mida tasub teada majandusaasta aruandest?

01.06.2022 Kell 23:26

 

Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama möödunud majandusaasta kohta majandusaasta aastaaruande. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka siis, kui aktiivset äritegevust ei toimu. See on hea võimalus olla kursis ettevõtte majandustulemuste ja käekäiguga. 

 

Millal aruanne esitada tuleb ja millal võiks selle koostamisega alustada?

 

Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest (v.a mikroettevõtja) ning aruanne tuleb esitada kuu kuud peale majandusaasta lõppu. Üldjuhul kestab majandusaasta 12 kuud ning esitamise tähtaeg on valdavalt 30. juuni.

 

Kui aga majandusaasta kestab näiteks maikuust maikuuni, tuleb aruanne esitada novembri lõpuks. Aruande koostamisega tasub alustada võimalikult vara ning kõige hiljem võiks aruande koostamisega alustada 2 kuud enne tähtaega.

 

Psst! Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui aktiivset äritegevust ei ole toimunud.

 

Missuguse aruande ma esitama pean ja kui detailselt kirjutada?

 

Ettevõtted on jagatud suuruse alusel kategooriatesse, mille alusel määratakse igale grupile miinimumnõuded:

• mikroettevõtja,
• väikeettevõtja, 
• keskmise suurusega ettevõtja,
• suurettevõtja. 

 

Ettevõtja saab siiski alati otsustada põhjalikuma aruande formaadi kasuks. Seda eriti siis, kui ettevõttel on huvigruppe, kellele tema aastaaruanne võiks suuremat huvi pakkuda.

 

Mikroettevõtja aastaaruanne on enamasti väga lühike ning annab edasi minimaalse info.

 

Väikeettevõtja peab esitama lühendatud majandusaasta aruande, mis koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning kuni 9 lisa. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.

 

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja on kohustatud esitama täisaruande, järgides finantsaruandlusestandardi nõudeid. Aruanne koosneb vähemalt tegevusaruandest ning raamatupidamise aruandest, mis omakorda  koosneb põhiaruannetest.

 

Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada eesti keeles ja ametlikult kehtivas vääringus.

 

Aruande koostamise aluseks on tehingud, mis on toimunud majandusaasta vältel ning mis on raamatupidamises kirja pandud. Seetõttu on oluline läbi mõelda, kas kõik tehingud on raamatupidamises kajastatud ning kas kõik dokumendid ja tšekid on sisse kantud.

 

Lisaks tuleks üle vaadata kõik bilansi- ja kasumiaruande kontod ning veenduda nende õiguses. Täpsemat infot selle kohta, mis aruandes kirjas peab olema, leiab seadusest. 

 

Kes aruannet lugeda saavad?

 

Majandusaasta aruanne on avalik dokument, mis ei jää vaid riigi teada. Seda on võimalik Äriregistrist osta paari euro eest ning selle vastu saavad kõik huvi tunda, mistõttu tasub hoolega kõik läbi mõelda.

 

Kui esitada majandusaasta aruanne õigeaegselt ning korrektselt, edastab see märgi ettevõtte usaldusväärsusest. Kuna e-poodides ostlemine on aina suurenemas, on see hea viis kauplejale usaldusväärsuse tõestamiseks. Seega tasub aruandeid koostades mõelda ka kliendi peale.

 

Arbalansi raamatupidajad saavad olla abiks majandusaasta aruande koostamisel. Selleks võta meiega ühendust siin