fbpx
Üles

Korduma kippuvad küsimused

Share
  • 1. Korteriühistu raamatupidamine - kassa- või tekkepõhine arvestus?

    Olen tihti kohanud juhtumeid, kus korteriühistu raamatupidamine on olnud korraldatud kassapõhiselt! Juhtides juhatuse tähelepanu sellele, et tegu on seaduse rikkumisega on alati leidunud “arvamusliider” kes on kinnitanud, et tunneb kedagi, kes teab, et KÜ võib kassapõhiselt raamatupidamist korraldada. Paraku ei või. Korteriühistu, raamatupidamist reguleerib Raamatupidamise seadus ning Raamatupidamistoimkonna juhendid, sh RTJ 14 Raamatupidamise seaduses §5 on sätestatud, et raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seadusega on lubatud pidada kassapõhist raamatupidamist ainult FIE-del. Korteriühistu raamatupidamine peab olema üheselt aga tekkepõhine. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Ehk kõik ühistu raha on “ühes potis” Tekkepõhine arvestus aga on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Seega pidades arvestust ainult raha laekumiste ja väljamaksmise alusel ei saa teoreetiliseltki tekkida võimalust, et keegi ühistu liikmetest jääks ühistule võlgu. Miks? Sest, kassapõhise raamatupidamise osaks ei ole arvestus, kui palju keegi ühistule maksma peab. Kui laekumist ei ole – ei ole ka võlga.

  • 2. Korteriühistu iseteeninduses "Minu arved" all on, et märtsikuu eest on tasutamata, kuigi tegelikult on tasutud?

    Kui näete 1. aprillil teadet:

    Arvete tasumise seisu ei näe reaalajas
    Selline olukord tekib kui tasusite märtsi eest reaalselt aprillis.

    Nimelt, raamatupidaja värskendab laekumiste infot 1x kuus. Ilmselt homme ülehomme (2-3 mai) tõmbab raamatupidaja panga laekumised ja seda nüüd aprilli viimase kuupäeva seisuga.
    Sellel hetkel läheb asi korda

  • 3. Kust leian korteriühistu iseteeninduse kasutamiseks ligipääsud?

    Ligipääsud leiad

  • 4. Kas arhiveeritakse ainult põhiaruanded ja registrite loendid?

    Ei, kliendile tuleb peale majandusaasta sulgemist anda üle kõik suletud perioodi raamatupidamise algdokumendid, samal kujul nagu need on saadud, digi- ja/või paberkujul. Loomulikult peavad olema dokumendid koondatud kaustadesse, varustatud rp-kande numbritega ja iga kaust peab sisaldama sisuregistreid, jne..

    Seega vahet ei ole kas tegu on paber või digidokumentidega nõuded on sisuliset ja semantiliselt samad.
    Kliendi soovi korral Arbalans arhiveerib algdokumendid eraldi teenustasu eest 7 aastaks.

  • 5. Kuidas saab taotleda endale e-ligipääse otse kodulehelt?

    Kõikidel klientidel (sh kü liikmed) võimalus taotleda endale e-ligipääse otse kodulehelt. Asi toimib automaatselt. Raamatupidaja abi selles vaja ei lähe. Peaasi, et oleksite raamatupidajale eelnevalt oma e-maili andnud.
    Lisaks on ka raamatupidajale lisatud ligipääsud oma klientide Ärikliendi e-keskkondadele ja Digidokumentidele.
    Kõik mida raamatupidaja sisestab on kliendil võimalik reaalajas kontrollida.
    Loe edasi ärikliendina…
    Loe edasi korteriühistu kliendina…

  • 6. Kas teenus sisaldab ka seda, kui ostuarve on valesti koostatud(firma andmed) siis raamatupidaja tegeleb selle muutmisega?

    Sisaldab. Hankijate andmebaasi hoiab korras raamatupidaja, välja arvatud juhtumitel kui selle kohustuse on klient endale võtnud.

    Iga ostuarve puhul arve esitaja kohta taustauuringut ei teostata ja arvet ennast “luubiga” üle ei kontrollita, see sisuliselt halvaks meie töö. Erinevus ilmneb tavaliselt arve sisestamisel või hiljemalt pangas, kui seal selgub, et arveldusarvenumber ei ole õige jmt. Sel juhul teavitatakse sellest klienti ja üldjuhul lastakse arve saatnud firmal uus arve saata.

  • 7. Uus korteriühistu iseteeninduse klient: Korterid proovivad parooli küsida, ent saavad vastuseks, et seda e-posti ei eksisteeri andmebaasis.

    Elanikud saavad parooli alles peale seda kui Raamatupidaja või KÜ esindaja on käsitsi nende kasutajad keskkonda sisestanud. Muidu ei ole robotil ju neile küsimise peale kodukalt midagi saata.
    Tervituskiri saadetakse korraga elanikule ja raamatupidajale (viimasele teadmiseks)

  • 8. Miks on vaja korteriühistu elanike isikukoode?

    Kas selle kohta on mingi korralik põhjendus ja tagatis, et Arbalans neid ei kuritarvita?
    Garantii on olemas. Arbalans täidab täie tõsidusega EV Isikuandmete kaitse seadust
    Põhjus miks me neid vajame on see,et Arbalans soovib e-iseteeninduses minna ähiajal üle võimalusele iseteeninduse kasutajate ID-kaardiga autentimisele, siis on mõistlik, kui iseteeninduskeskonna kasutaja tunnuseks on tema isikukood. See tagab inimese tuvastamise 100% 1:1

  • 9. Kas poetšekk võib olla käsitsi kirjutatud?

    Jah võib, kui seal on kõik vajalik info olemas. Seaduse mõistes on tegu „raamatupidamise algdokumendiga“, millel peab olema: dokumendi nimetus, number, sisu kirjeldus, (kogus, hind, summa), osapoolte nimed, aadressid.
    Poetšekkidle ehk arvetele ei ole vaja müüja allkirja, vaid tehingu õigsuse kinnitab allkirjaga hoopis arve saaja.
    Tegelikult ei pea arvet esitama üldsegi paberil, piisab saadetud failist mille ise vajadusel välja trükite. „Õigeks“ teeb arve nõutud info olemasolu ja see, kas tehing on tegelikult toimunud.

  • 10. Kuidas käsitletakse digitaalsete algdokumentide arhiveerimisel majandusaastate perioode, mis erinevad kalendriaasta perioodist?

    Arbalans on lähtunud sellest, milline on kliendi majandusaasta.
    * 1. Näide: Kui tegevust alustatakse 10.2015 ja majandusaasta aruannet 2015 kohta ei koostata, siis üheks majandusaastaks ongi 10.2015-12.2016. 2015 raamatupidamisandmed talletatakse digikataloogi, mis on nimekujuga “2016_firmanimi”.
    * 2. Näide: Majandusaasta aruande periood on: 01.07.2015-30.06.2016, siis admed kogutakse ühte digikataloogi mille nimekuju on: “2016_firmanimi”