Üles

Korduma kippuvad küsimused

  • 1. Kui suur on digidokumentide allalaadimise mahulimiit?

    Zip limiit oli on 100MB. Üksik ja seeria faililimiit on 200MB. Zip-ga saab max. 900 faili korraga kätte, jadamisi max. 100 faili. Brauser siiski väga vilgas selliste mahtudega alati ei pruugi olla.

  • 2. Korteriühistu raamatupidamine - kassa- või tekkepõhine arvestus?

    Olen tihti kohanud juhtumeid, kus korteriühistu raamatupidamine on olnud korraldatud kassapõhiselt! Juhtides juhatuse tähelepanu sellele, et tegu on seaduse rikkumisega on alati leidunud “arvamusliider” kes on kinnitanud, et tunneb kedagi, kes teab, et KÜ võib kassapõhiselt raamatupidamist korraldada. Paraku ei või. Korteriühistu, raamatupidamist reguleerib Raamatupidamise seadus ning Raamatupidamistoimkonna juhendid, sh RTJ 14 Raamatupidamise seaduses §5 on sätestatud, et raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seadusega on lubatud pidada kassapõhist raamatupidamist ainult FIE-del. Korteriühistu raamatupidamine peab olema üheselt aga tekkepõhine. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Ehk kõik ühistu raha on “ühes potis” Tekkepõhine arvestus aga on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Seega pidades arvestust ainult raha laekumiste ja väljamaksmise alusel ei saa teoreetiliseltki tekkida võimalust, et keegi ühistu liikmetest jääks ühistule võlgu. Miks? Sest, kassapõhise raamatupidamise osaks ei ole arvestus, kui palju keegi ühistule maksma peab. Kui laekumist ei ole – ei ole ka võlga.

  • 3. Korteriühistu iseteeninduses "Minu arved" all on, et märtsikuu eest on tasutamata, kuigi tegelikult on tasutud?

    Kui näete 1. aprillil teadet:

    Arvete tasumise seisu ei näe reaalajas
    Selline olukord tekib kui tasusite märtsi eest reaalselt aprillis.

    Nimelt, raamatupidaja värskendab laekumiste infot 1x kuus. Ilmselt homme ülehomme (2-3 mai) tõmbab raamatupidaja panga laekumised ja seda nüüd aprilli viimase kuupäeva seisuga.
    Sellel hetkel läheb asi korda

  • 4. Kust leian korteriühistu iseteeninduse kasutamiseks ligipääsud?

    Ligipääsud leiad

  • 5. Kas arhiveeritakse ainult põhiaruanded ja registrite loendid?

    Ei, kliendile tuleb peale majandusaasta sulgemist anda üle kõik suletud perioodi raamatupidamise algdokumendid, samal kujul nagu need on saadud, digi- ja/või paberkujul. Loomulikult peavad olema dokumendid koondatud kaustadesse, varustatud rp-kande numbritega ja iga kaust peab sisaldama sisuregistreid, jne..

    Seega vahet ei ole kas tegu on paber või digidokumentidega nõuded on sisuliset ja semantiliselt samad.
    Kliendi soovi korral Arbalans arhiveerib algdokumendid eraldi teenustasu eest 7 aastaks.

  • 6. Kuidas ärikliendi e-keskkonnas kuvaks õigeid pangarekvisiite?

    Et ärikliendi e-keskkonnas kuvaks õigeid pangarekvisiite olge SAF-is omafirma andmete sisestamisel tähelepanelik ja täitke kindlasti:
    1. Valuuta (EUR või muu v.a. EEK. EEK valuutaga a/kontod peaksid olema kõik arhiveeritud!)
    2. Arhiveeritud (nendel, mida enam ei kasutata, ülejäänutel jäta see väli tühjaks kuni a/konto kasutamine lõpetatakse)

    Meeldetuletuseks: Arhiveeritud väli võib olla peidetud. Peidetud välju näeb, klikates F8

  • 7. Kuidas saab taotleda endale e-ligipääse otse kodulehelt?

    Kõikidel klientidel (sh kü liikmed) võimalus taotleda endale e-ligipääse otse kodulehelt. Asi toimib automaatselt. Raamatupidaja abi selles vaja ei lähe. Peaasi, et oleksite raamatupidajale eelnevalt oma e-maili andnud.
    Lisaks on ka raamatupidajale lisatud ligipääsud oma klientide Ärikliendi e-keskkondadele ja Digidokumentidele.
    Kõik mida raamatupidaja sisestab on kliendil võimalik reaalajas kontrollida.
    Loe edasi ärikliendina...
    Loe edasi korteriühistu kliendina...

  • 8. Kas teenus sisaldab ka seda, kui ostuarve on valesti koostatud(firma andmed) siis raamatupidaja tegeleb selle muutmisega?

    Sisaldab. Hankijate andmebaasi hoiab korras raamatupidaja, välja arvatud juhtumitel kui selle kohustuse on klient endale võtnud.

    Iga ostuarve puhul arve esitaja kohta taustauuringut ei teostata ja arvet ennast "luubiga" üle ei kontrollita, see sisuliselt halvaks meie töö. Erinevus ilmneb tavaliselt arve sisestamisel või hiljemalt pangas, kui seal selgub, et arveldusarvenumber ei ole õige jmt. Sel juhul teavitatakse sellest klienti ja üldjuhul lastakse arve saatnud firmal uus arve saata.

  • 9. Kas raamatupidamise sise-eeskiri on vajalik?

    Enne raamatupidamisteenusega alustamist tuleb kindlasti koostada tegevuskirjeldus. Kuidas seda nimetada on maitse asi, kas "Tööde kirjelduseks", "Sise-eeskirjadeks" või "Eeskirjaks" vahet ei ole. Eeskiri ise aga peab olemas olema, juba enne töödega alustamist ja sisaldama endas; kulukohtade kirjeldusi (mille hilisem lisamine on töömahukas), algdokumentide käsitlemise rutiine (mis on algdokument, kes säilitab, kas kõik kanded toimuvad arvete alusel või osad lepingutelt jmt), tegevusrutiinide jagunemist kliendi ja raamatupidaja vahel, jne.. jne..
    Siinkohal võib viidata kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001 põhimõttele, kus on selgelt öeldud: "Klient ei ole spetsialist, klient eeldab, et teenuseosutaja on spetsialist ja osutab temale teenust kõiki häid tavasid ja norme silmas pidades."
    Näiteks: Kujutage ette, kui ehitajad selleks, et oma elu mugavamaks teha tulevad ja veenavad teid, kui ehitise tellijat selles, et maja vundament ei pea olema 1.9 m sügav raudbetoonist konstruktsioon vaid piisab 0,3 m-sügavusest liivaga täidetud kraavikesest. Miks Te ei peaks ehitajat uskuma? Tegu on ju spetsialistiga!? Ja vaadake kui palju te veel ka raha kokku hoiaksite!! Kuna ehitusvaldkonnas võib selline normide rikkumine viia inimohvritega katastroofini, siis on juba seadusega nõutud, et lisaks ehitajale, peab ehitise tellija palkama ennast esindama ka ehitusspetsialisti. Kelle ülesanne on vältida selliste intsidentide teke.
    Kuidagi tuttavlik olukord kui tõmmata paralleel raamatupidamise teenusega. "Raamatupidaja" võib tellijale mida iganes "selgeks" teha ja tellija ausalt öeldes ei peagi oskama siinkohal midagi nõuda või juurde küsida. Selleks olukorra tarbeks on ka EV kehtestanud raamatupidamise seaduse, milles on RSKE olemasolu otseselt nõutud. Omalt poolt on Arbalans OÜ juhindunud ülaltoodust ja kehtestanud oma raamatupidajatele konkreetsed kvaliteedinõuded ja tegevusnormid.

  • 10. Uus korteriühistu iseteeninduse klient: Korterid proovivad parooli küsida, ent saavad vastuseks, et seda e-posti ei eksisteeri andmebaasis.

    Elanikud saavad parooli alles peale seda kui Raamatupidaja või KÜ esindaja on käsitsi nende kasutajad keskkonda sisestanud. Muidu ei ole robotil ju neile küsimise peale kodukalt midagi saata.
    Tervituskiri saadetakse korraga elanikule ja raamatupidajale (viimasele teadmiseks)

  • 11. Miks on vaja korteriühistu elanike isikukoode?

    Kas selle kohta on mingi korralik põhjendus ja tagatis, et Arbalans neid ei kuritarvita?
    Garantii on olemas. Arbalans täidab täie tõsidusega EV Isikuandmete kaitse seadust
    Põhjus miks me neid vajame on see,et Arbalans soovib e-iseteeninduses minna ähiajal üle võimalusele iseteeninduse kasutajate ID-kaardiga autentimisele, siis on mõistlik, kui iseteeninduskeskonna kasutaja tunnuseks on tema isikukood. See tagab inimese tuvastamise 100% 1:1

  • 12. Kas poetšekk võib olla käsitsi kirjutatud?

    Jah võib, kui seal on kõik vajalik info olemas. Seaduse mõistes on tegu „raamatupidamise algdokumendiga“, millel peab olema: dokumendi nimetus, number, sisu kirjeldus, (kogus, hind, summa), osapoolte nimed, aadressid.
    Poetšekkidle ehk arvetele ei ole vaja müüja allkirja, vaid tehingu õigsuse kinnitab allkirjaga hoopis arve saaja.
    Tegelikult ei pea arvet esitama üldsegi paberil, piisab saadetud failist mille ise vajadusel välja trükite. „Õigeks“ teeb arve nõutud info olemasolu ja see, kas tehing on tegelikult toimunud.

  • 13. Miks lõppenud majandusaastate arhiveerimine ei ole hinna sees?

    Kuna e-dokumentide arhiveerimiseteenus jätkub ka pärast raamatupidamisteenuse lõppemist, siis on selle teenuse taga teine süsteem koos teiste inimestega.
    Hetkel kaoks lihtsalt järg käest ja tekiks palju segadust.
    Samas saate alati oma dokumendid tasuta alla laadida ja hoiustada edasi näiteks oma g-drives.

  • 14. Kuidas käsitletakse digitaalsete algdokumentide arhiveerimisel majandusaastate perioode, mis erinevad kalendriaasta perioodist?

    Arbalans on lähtunud sellest, milline on kliendi majandusaasta.
    * 1. Näide: Kui tegevust alustatakse 10.2015 ja majandusaasta aruannet 2015 kohta ei koostata, siis üheks majandusaastaks ongi 10.2015-12.2016. 2015 raamatupidamisandmed talletatakse digikataloogi, mis on nimekujuga "2016_firmanimi".
    * 2. Näide: Majandusaasta aruande periood on: 01.07.2015-30.06.2016, siis admed kogutakse ühte digikataloogi mille nimekuju on: "2016_firmanimi"